[KNR] Eesti kohanimeraamat

Arjassaare [arjas‿saare] ‹-`saarde› Pil – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Kõo vallas (Pilistvere kirikumõis), 1686 Harjasarest (seestütlev), 1782, 1797 Harjasar, 1839 Hariasaar.  A3
● Ümberkaudu on (H)arja või (H)arjo esinenud lisanimena. XVIII saj I poolel oli Kõo mõisas Aria Hans ja Ario Hanso Mart, 1758 Arussaare mõisas Harja Hans (ilmselt sama mees kui esimene Hans) ja Harjo Hanso Jürri, Harjo Maddis ja Harjo Mardi Michel. XVIII saj lõpul oli juba küla (Harjasar), mis kuulus Pilistvere kirikumõisale. Külanime lähtekohaks oli talupoja lisanimi sõnast hari : harja või ka päritolu Harjumaalt, mis sai soosaare nime vahendusel külanimeks. – MK
EAA.567.3.117:12, L 11p; EAA.567.3.234:4, 5, L 3p, 4p; EAA.1865.3.217/9:7, L 6p; EAA.3144.2.1:21, L 19p; Mellin; Rücker

Arussaare [arus‿saare] ‹-`saarde› Pil – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Kõo vallas, mõis, sks Arrosaar, 1589 Arozor (küla), 1624 Arrosahr, 1797 Arrosar (mõis).  C3
● Mõis, mis on Balti kohaleksikoni järgi rajatud enne 1688. a küla asemele, esineb juba 1681.–1684. a kaardil (Arrosar Hoff). Mõisa maad olid XX saj alguseks välja jagatud ja mõisast lõunas tekkinud Maimsaare küla (u 1900 Маймсаре, vrd Kilingi mõisas taluna 1806 Maimesare Hinrich), muu osa mõisasüdamest kuulus õigeusu kirikumõisale. Praegune külanimi taastati ametlikult 1977, külasse jäid ka Arussaare kõrtsi varemed ja Arussaare mõisakoht. Nimi on pandud mõisa ja kunagise küla järgi. Arussaarega liideti 1977 Uduallika küla (1721 Odoallick, 1839 Uddoallik, u 1900 Удуаллика). – MK
BHO: 30;  EAA.308.2.205, L 1;  EAA.567.2.944, L 1; KN; KNAB; PA IV: 132; Rev 1624 PL: 44; RGADA.274.1.171/1:201, L 198p; Rücker

Lõõla [`lõõla] ‹`Lõõla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Laupa mõis), 1564 Lähela (küla), 1686 Lehela, 1796 Löhla.  A4
● XVI saj oli küla Türi-Alliku mõisa Väätsa vakuses, hiljem kuulus Laupa mõisa alla. Nimi on problemaatiline. Esmamainingu järgi la-liiteline nimi, mille esisilbis ä, vrd lähe : lähte ’allikas’, mis tuleb esile Põhja-Eestis vaid kohanimedes. Nime tänapäevakuju on õ-line. Võib oletada, et Rootsi ajal on tekkinud vaheldus ä ~ ö, nagu mitmete teistegi nimede puhul, võitjaks on jäänud ö, mis hiljem on muutunud õ-ks. See jääb ainult oletuseks. Küllalt vana la-liiteline nimi eeldaks algusosana hoopis isikunime. Lõõla lahusseisvad osad on varem kandnud nimesid Lõõla-Väljataguse edelas (külana 1922), Maandsaare põhjas, Sompaugu läänes ja Vaestenurga kagus. Lõõlaga on 1977 liidetud Arussaare küla (1922, verstakaardil u 1900 ka talunime järgi Hindriku küla: Индрика). – MK
EAA.1.2.942:1105, L 1084p; KNAB; Mellin; Ungern-Sternberg 1912b: 448